Täna joonistas Iiris mu meelest hästi ilmeka näoga tüdruku. Need köverad jooned pea körval (justkui teised vildakad käed) olla körvaröngad. Lihtsalt pean selle siia üles panema!

Kui lapsed on pikki päevi hoius, näeb tegelikult ebameeldivalt harva nende rahulikku tegutsemist. Hommikul kiiruga üles ja hoidu, öhtul koju ja väsinud näljastele lastele söök, ja peaaegu kohe ongi uneaeg. Nädalalöpud muidugi on, aga ühe lühikese nädalalöpu sisse ei mahu ju kah kuigi palju. Viimati käisime laupäevla ujumas, pühapäev hommikul suusatamas (Aaron muidugi kelgus, ringi ümber staadionil olevat rada, Iiris tegi natuke üle ühe 400m ringi, me Esaga siis kordamööd olime Iirisega, ja teine samal ajal söitis seda ringi, saime kumbki ehk umbes poolteist km suusatatud... Mitte oluline koormus, aga mönus värske öhu hommik. Ja pärastlöunal käisime muuseumis, linnamuuseumis kus ühel korrusel loomatopiseid ja teisel ajalugu, keskaegseid töövahendeid ja riideid jne. Ja minu üllatuseks tundusid Iirisele need ajaloolised asjad rohkem huvi pakkuvat kui loomad. Näiteks mammuti topist ta kartis, ja osasid muid kah, tuli sülle ja tahtis ära minna. Ehk oli rolli ka valgustusel jne, kohati hämar ja pisut sünge.